Issand Tallinn

Tere kõigile teile, kes te arvate, et see võib olla huvitav blogi. Tere sõpradele, kes olid nii head sõbrad ja kutsusid end meile külla. Tere meie vanematele, kes on täiesti hullud ja tegelt ka lasid meil ilma töö ja elukohata minna vulkaanide maale. Ei tegelt ka. Te olete hullud. Tere teile, keda teid lihtsalt huvitab Island, meid huvitab ka. 

Kes meid veel ei tunne (siis ma ei tea miks te seda blogi loete), siis oleme kaks (enda arvates) normaalselt noort inimest, kes pidasid vajalikuks oma ellu üks seiklus tuua. Miks just Island, te küsite? Sest see on peaaegu kõige esktreemsem koht kuhu minna. Näiteks. Või siis sest et meile meeldib Sigur Ros ja loodame seda koha peal kuulda. Või sest et Liina kardab külma ja loodab terve aasta kuumaveeallikas veeta. Või sellepärast et olime sellest töö ja kooli ja kodu igavesest kolmnurgast väsinud ja tahtsime ise oma elu juhtida. Või sest et kõik lähevad Austraaliasse ja me oleme hipsterid. Või sest me oleme karsklased ja ei jaksanud enam igal peol vabandada, miks me ei joo, Islandil on suurem osa inimesi meie masti. Või sest oleme peast põrunud ja tahame et kõik seda teaks. Take your pick.

Pakkisime oma väga vähendatud koosseisus asjad kokku (Liina jättis oma 42st kleidist siiski vapralt 32 maha) ja teeme kohe kohe oma elu esimese lennureisi Tallinnast Reykjaviki. Kuidas pakkida aastaks? Ausalt, pärast seda pakkimist ei oska ma ikka vastata. Riietest kaasa ainult parimad asjad (loe: ainult need asjad, mis kohvrisse mahuvad) ja muud asjad pmst minema visata? Me leidsime lihtsama variandi. Nimelt andsime oma (kola täs) korteri sõpradele, kes said rõõmsalt täiesti möbleeritud ja kõigeks eluks vajalike asjadega korterisse kohe sisse kolida. Kõik on õnnelikud. Pärast vajalike riiete ja saabaste kohvrisse laadimist ära unusta neist vähemalt paari veel minema viskamast, sest kõik ilmselgelt sinna 23 kilo sisse ei mahu. Seejärel istu ise kohvri peale ja anna hagu, et see kinni saada. Kui ei saa, ära muretse. Meie ka ei saanud. Muuhulgas pakkisime kaasa ka kaks Minu sarja Islandi raamatut, mis on kapsaks loetud ning kaks Islandi keele ja kultuuri õppimise õpikut, mis ei olnud just eriti üldse loetud. Aga tegime üksteise ees nägu, et olime keele õppimisega pingutanud ja pakkisime need tähtsalt kohvrisse. Õnnestus hästi. 

Mida siit blogist siis oodata? Ega me ise ka ei tea. Seega seiklusi lugeda saab siit raudselt! Sekka ka moest, külmetamisest, islandlastest, kultuurist, muusikast, toidust, naerust ja headest inimestest, ehk kõigest mis meid ennast huvitab. Kuulete kuidas Liina oma uutes Islandi-kleitides (loe: kasukates) hapendatud haigakala näost sisse ajab. Kuulete, kuidas Tõnu laavamägedel eluga riskides teile vapustavaid pilte üritab teha. Eestlaste ja islandlaste võrdlust kuulete ka kindlasti, aga valmistage end ette, sest nad on meist kuuldavasti paremad, ilusamad ja toredamad. Noh, igatahes kui teada tahate saada, siis tasub ikka vahepeal siin lugemas käia. Ja külla ootame ka kõiki. Lihtsalt, meil pole veel oma kodu. Seega ärge väga kiirustage. 

Ja esimese postituse lõpuks tahaksime tänada kõiki teid, kes te olete meisse uskunud, aidanud ja koos meiega rõõmustanud, et me nüüd tõepoolest siin oleme. Aitäh meie mõlema perekonnad, et olite piisavalt meisse uskuvad ja eriti aitäh Karlile, kes oma kõhklusi meiega ei jaganud, see oleks meid ehmatanud.. Oleksin ma siia tahtnud kirjutada. Aga aitäh Karl, et sa siiski jagasid selle viimase nädala jooksul oma kõhklusi meiega, sest muidu oleks see lõik palju igavam olnud. Aitäh Sennile ja Ragnarile, kes meid alati jõu ja nõu (ja asjadega) aitasid. Ja aitäh pisikesele Karlile, kes lihtsalt nii nunnu on! Aitäh Marile (kes meid ka ühe väga vajaliku asjaga varustas) ja aitäh Moonikale, kes kogu informatsiooniga meid super palju aitas. Ja aitäh kõigile teile, kes plaanite meile külla tulla.

Soovime teile terveks meie Islandi-aastaks palju rõõmu, et naerataksite ja kallistaksite üksteist, meid ja abivajajaid. Olge ikka sama head edasi ja lugege  meie blogi ka! 

T & L