Enne, kui te midagi eeldama hakkate, siis peame tõdema, et meie kodu-otsingu saagad ei olnudki tegelikult väga aeganõudvad või ohverdusterohked. Kuigi interneti korteri-otsingu tähetaevas ennustatakse igal aastal järjest dramaatilisemaid teekondi, siis sellega on tegelikult nagu kõigega elus, kui ikka väga tahta, siis pole miski võimatu. Väljaarvatud ehk rassismitus ja sibulate söömine. Aga see selleks.
Kõik on nagu normaalne and then suddenly. A mountain.
Kel Islandist kui riigist suurt mõhku pole, siis taustainfoks tasuks teada, et siin elab 100 000 inimest vähem kui Tallinnas ja kuigi maa ise on suurem, siis elamiskõlbulikke paiku on siiski vähem kui Eestis ruutmeetreid kokku. Kui inimesi elab siin numbriliselt kusagil 330 000, siis turiste käib läbi kusagil poolteist miljonit aasta jooksul. Mistõttu ongi Islandist saanud riik, mis kõneleb inglise keelt ja vajab turistide teenindamiseks (ja populatsiooni rikastamiseks) abi välismaalastelt, ehk meilt (kuigi ainult selles esimeses asjas). Siiski siiski, ruutmeetrid elamispinnaks koos turistide kasvuga ei kasva. Ehk kodu leidmiseks tuleb siin päris palju asju ümber mõelda, nagu näiteks:
1. Arvesta vähemalt 1000 eurose üüriga. Kui tahad omaette korterit, mitte tuba korteris, siis alla selle sa midagi ei leia. T & L garantii. Kui oled valmis kesklinnast veidi eemale minema, võid ehk saada kuni paar sotti odavama stuudiokorteri (köök ja magamistuba ühendatud), muul juhul on sul lihtsalt väga elav kujutlusvõime.
2. Ära saada emaile. Kui see lause sulle arusaamatuks jäi, siis tasub eelmist postitust üle lugeda. Emailide alla kuuluvad ka facebooki sõnumid ja ka telefoni sõnumid, neile vastamine pole siin lihtsalt praegu nähtavasti moes. Helista. Nii on kindel, kas sul on võimalust või kohe üldse pole.
3. Tühi korter on parem kui mitte mingi korter. Mööbel on siin vähemalt taaskasutuskeskustes isegi Eesti mõistes kahtlaselt odav. Antiikmööblit saab siin 15-30 euroga, kaasa arvatud diivaneid. Seega kui sulle pakutakse tühja korterit hea asukohaga, siis ära mõtle pikalt.
4. 101 ei ole ainus hea piirkonnakood elamiseks. Ellu jääb ka mujal. Ausalt.
5. Tee kindlaks oma ümbruses asuvad toidupoed. Hinnad on siin nii või naa kallid, kuid poekettidel on ikka väga suur vahe. Kui tavaliselt pannakse kõik kinni kell 18 (välja arvatud neljapäev, ilmselgetel arusaamatutel põhjustel?), siis päris palju putka-poode on avatud 24/7 ja nende hinnad on ikka hingematvad.
Meie näiteks elasime esimese nädala Reykjaviki kõige odavamas hostelis, kus maksime öö eest 30 euri. Muidu poleks nagu vigagi, kuid kööki seal polnud. Ja kui kellelgi ikka veel küsimus on, siis jah, siin on söök nõrkadele kallis. Seega sõime nii hommiku-, lõuna-, kui õhtusöögid väljas. Positiivne oli see, et sorteerisime siin elades juba esimese nädalaga hea hinna ja kvaliteedi suhtega söögikohad välja. Ja lemmikkohvikud. Ja lemmikbaristad. Kohvikute taustainfoks veel niipalju, et pagariärid on siin au sees. Parimad pagariärid on 101st väljas, alati ülerahvastatud ja jõhkralt ohtlikud su kehakaalule. Olge hoiatatud.
Islandi suurim kontserdimaja Harpa.
Islandi vapraim tšellotaja.
Tagasi koduteemadel, siis meil on nüüd pisike stuudiokorter täitsa olemas. Kesklinn on jalutuskäigu kaugusel, pagariäri üle tee, kallis toiduputka ka üle tee, juuksur ka üle tee ja odav supermarket koos Reykjaviki kõige suurema kaubanduskeskusega jalutuskäigu kaugusel. Ütleks, et elu on tõesti täielik suhkrusai.
Muideks. Kuigi Liinat peetakse sageli islandlaseks ja imestatakse, et ta islandi keelt ei oska (kohalikud väidavad, et viimane näeb nagu islandlane välja), siis tõepoolest, nimi Li(i)na on siin vägagi tuntud. Ja mitte enam autode seas, nagu Myvatnis tundus. Sellele nimele on isegi loodud laul, mille sisu jääb meile peaaegu sama arusaamatuks kui see, et rootsi keelne Pippi Langstrump on neil Lina Langsokkur. No johhaidii.
Head lumenautimist ja kõik, kes ei karda meiega samas toas magada, on külla oodatud,
T & L
No comments:
Post a Comment