Monday, November 16, 2015

Issand Lofthellir


Noaga lõigatud mäetipud on siin praegu mägedemoes esikohal.

Laavaväljad on samaaegselt hirmuäratavad ja vapustavad. Kumb ülekaalus on, seda otsustage ise.

Ühel päikeselisel (tegelikult mitte) päeval otsustasime, et nüüd on tulnud meie elus (loe: islandi aastal) kätte aeg, kus tuleb oma elud mängu panna, et näha tõelist ilu. Viskasime siis kasukad selga ja sõitsime kohtuma ühe väga tulipunase habemega islandi mehega, kes meid lahkesti oma jääst kuningriiki viis (ta üldse ei laulnud "Let it go-d"). (Tegelikult see mees oli hull! Päriselt. Pidevalt jäi auto seisma, sest ta nägi jälle mõnda trolli. Ei saa öelda, et ta oleks end eriti häbenenud ja ei saa öelda, et me oleks seda ka eeldanud.) Kõigepealt vabandused vale informatisooni eest, nimelt väitsime siin üks kuni mitu postitust tagasi, et nimi Liina on siin inimeste seas üsna kasutusel olev nimi. Valetasime. See on kasutusel olev nimi küll, kuid hoopis autode seas populaarne. Seega istusime auto-Liinasse sisse ja hakkasime sisemaale sõitma. Sõna kõige otsesemas mõttes üldse üle kivide ja kändude. Või tegelikult üle laava väljapursete ja laavakivimürakate. Liina oli terve retke üsna tubli, vajas vahepeal vaid patsutamist ja suri vaid mõned korrad ära. Jätame teile otsustada, kummast Liinast jutt käib.

 Laavalagendik.

Laavapatsikesed.

 Neljajalgne/veoline auto-Liina

Ühel hetkel jätsime auto-Liina kus seda ja teist, vahetasime saapad naeltega kummarite vastu ja jalutasime üle 4000 aasta tagasi voolanud laava otse koopa südamesse. Sisse saamiseks langesime esmalt hea mitu meetrit mööda logisevat treppi, palusime kõiki maailma jumalaid, et ellu jääda ja jätsime hüvasti päevavalgusega. 

Kahe-kummikuline päris-Liina

Logisev trepp viib jäälossi.

Kunagisest laava liikumisest tekkinud koopaõõnsus. Ühtlasi ka viimane päevavalgus.

Kuidas koopasse pääseda? a) tee nägu et sa ei karda b) seisa sissepääsu ees, mis on läbimõõduga 40x50 cm, tee endiselt nägu et sa ei karda ja korda fraasi "oh my god," sest just Oh-my-god-hole selle sissepääsu nimi ongi c) jäta mõttes hüvasti kõige ja kõigiga, kes/mis sind siin maapealses elus kinni hoiavad d) tee üks korralik köievedu, et jõudu koopa sügavusse e) ära mõtle, kuidas või kas sa ka pärast tagasi saad.

Oh-my-god hole.

Oh-my-god-again hole.

Mida sisse saades teha? a) lülita oma lamp põlema, muidu ei näe sa mõhkugi b) lülita oma oh-my-god suhtumine ohhetamise vastu c) kuula vaikust d) naudi, sest vaatepilt on us-ku-ma-tu. Vaadake ise.



Nii mõndagi seletab silm.

Pimedusest sünnivad lilled.






Taga vasakul lossi jääkuninganna. 


Miks üldse jääkoopasse ronida? Sest sa oled Islandil ja kui sa tulid kogema kõike müstilist, vapustavat ja ilusat, siis täpselt jääkoopasse sa ronima peadki. Kui sa seda siia tegema ei tulnud, siis mõistagi tasub ohutumaid tegevusi eelistada. Ja mida selle kõigega lõpuks peale hakata? Blogi postitus teha muidugi, et ka teie võiksite Islandi-maailma ilust osa saada. Loodame, et saite ka.

T&L

No comments:

Post a Comment