Issand talv

Talv on tulnud. Kuid mitte nii nagu meie harjunud oleme. Kujuta ette, et oled Eestis, või kui oledki, siis ära kujuta. Esimene lumi. Sajab vaikselt maha, saad käed taeva poole sirutada ja lund paljastele sõrmedele püüda. Hommikul ärkad üles ja lumest pole enam mälestustki. Nüüd kujuta end Islandile. Lumi sadas meil siin maha öösel, raevukalt aknaid ja uksi täis tuisates. Tuul andis samuti endast parima, et me ikka teaks, et ta olemas on. Lambaid lendas aknast mööda nii palju, et neid loendades võis täitsa magama jääda. Hommikul tõendas tulnud talv oma olemasolu 5 cm paksuse lumekihina kõikjal, millel enne vähegi värvi võis olla. Lambaid ja lumehunnikud enam eristada polnud võimalik. Kui tahad meid selles situatsioonis ette kujutada, siis maali endale järgnev pilt: sügis (mis kestab Islandil täpselt 5 minutit) möödus meie jaoks suhteliselt külmalt, tuul oli suurim vaenlane ja kuumaveeallikad suurimad sõbrad. Teekond tööle võttis aega 2 minutit. Teekonna pikkus 100 m. Kuidas see reaalsuses tundus: 3 km. Siis algas talv, kalendri järgi 26. oktoobril (whaat??). Teekond tööle võtab aega 3 minutit. Teekonna pikkus endiselt 100 m. Aga kuidas see reaalsuses tundub? vähemalt 107 km.

 Linnud lendavad siin lõunamaale kõrvulukustavalt karjudes.

 Mägedel on nii külm, et tõmbavad pilved endale tekiks peale. 

Teine peatükk raamatust Kuidas Islandil tööle jõuda? By T&L. Tõuse kell 7 oma soojast voodist üles ja ürita kiirelt rahmeldades kolm kihti kampsuneid üksteise peale tõmmata, ise samal ajal mitte surnuks külmudes. Pese vihaselt tulise veega hambaid, kirudes ennast, et unustasid ööseks külma vee jooksma jätta, sest nüüdseks on vesi kinni külmunud. Aja esikus endale selga kõik riided, mis sa üldse kohvrisse pakkisid. Ava uks ja ürita see tuult trotsides ka pärast kinni saada. Taaru põlvini lumes kuni jäätunud autoteeni, vaata paremale ja vasakule, kui see sul harjumuseks on,  aga auto alla siin väga jääda ei saa (sest su maja ees on Björki silt, mille peale turistid (ja ka meie ise) seisma jäävad ja pildistama kukuvad) ja seejärel taaru edasi, restoranini.

Mõned tähelepanekud selleks, et ikka kohale jõuaksid: a) katsu silmad lahti hoida, mis sest et lumi neisse sisse tuiskab, muidu kukud kraavi b) roni kraavist välja c) katsu tuulest mitte välja teha, muidu paiskab ta sind kõrvalasuvasse linna d) hääleta teisest linnast tagasi restorani juurde e) jää poolel teel seisma, kalla saabastest ja mütsist lumi välja ja mine edasi f) tõsta korraks pead, et näha poole 8st imelist päikesetõusu otse mägede tagant g) naerata, sest siin on ikkagi ilus.

Need viimased minutid enne lume tõelist pealelendu. 

Viimane karjuva lauluhäälega linnuke. 

Islandlased on täiega lahedad realistid. Nad ei usu uusaastalubadustesse, sest vaevalt, et keegi tõesti mingit lubadust terve aasta pidada suudab. Nemad näiteks annavad lubadused hoopis oktoobris ja peavad seda ainult ühe kuu (täiega kaval, eks). Aga meie oleme veel kavalamad. Kuulsime oktoobrilubaduste andmisest kusagil kuu keskel ja olime ka kohe usinasti valmis mõned lubadused andma. Mida siis lubada, kui elad juba niigi oma unistuste keskel ja võid tööle uisutades minna? Noh, üks võimalus on näiteks lubada, et me õpime islandi keele ära. Aga sellist lollust me loomulikult lubama ju ei hakanud. Og við erum ekki brjálaður! (totaalselt kopeerisin selle siia). Seega lubasime, et ei jää enam naerdes teeservale vaatama, kuidas lambaid talveks lauta aetakse (nii võid lambad totaalselt valesse suunda eksitada ja peremehed on pahased. True story). Lubasime ka, et ei aita kaasa lihatööstuse võidukäigule ja täidame oma pisemaks jäänud kõhte uskumatult kallite juur- ja puuviljadega. (Tõnu vanemad, kui teil tekkis soov Liina maha lüüa, siis a) õnneks on ta liiga kaugel b) Tõnu teeb tööl tihti (meelega?) salaami ja hakkliha pitsasid valesti ja peab need kõik ise ära sööma. Ja ta täidab seda kohustust usinasti. Ja viimaseks lubame jõuluks ilusaid postkaarte kõigile, kes selleks soovi avaldavad. Kui annad endast märku, võid postkaarti kätte saada täpselt jõululaupäeval! Ja see pole veel kõik! Tellides kohe, saad kaasa ka made in Iceland piimašokolaadi. Mm. Kiirustage!

PS! Kui mõtisklete põhjuste üle, miks selles talve postituses ühtegi reaalselt lume pilti ei näe, siis põhjus on suhteliselt veider, aga siiski reaalne. Nimelt raudse tervisega fotograaf Tõnu vandus alla Islandi kliimale ja vindus loendamatuid päevi palavikuga radika kõrval kolme teki all. Miks Liina ei pildistanud, te küsite? Sest ta pidi Tõnu eest ka tööl käima ja fotoka järele haaramisest ei näinud nohuse=norskava Tõnu kõrval magades undki.

PPS! Tänaseks on lumi juba sulanud. Ausalt, siin ei tea hommikul ärgates kunagi arvata, mis aastaaeg seekord akna taga on. Täna hommikul näiteks oli kevad, nüüd õhtul, jälle talv. Issand Island. 

T&L